Peale pikka angiiniga kodus olemist sain täna kooli. Õpilased olid juba välisuksel vastus ja kallistasid ning vannutasid mind mitte klassi tulema enne kella.
Lubasid WC-s kinni hoida, kui peaksin seda proovima. :D
Kui tunnikell oli helisenud läksin klassi...
..seal oli kõik pime...
..panin tule põlema...
..ja kuulsin üllatushüüdeid pinkide alt.
Tahvlil oli uhke plakat ja kaetud oli mõnus lauake.
Tundsin end nagu superstaar...
Maani kummardus ja suur tänu kõigile asjaosalistele!
Te olete tõelised kihvtid!!!!!!!!!
Pean veel ka seda ütlema, et minu haiguse ajalgi oli päevades pisikesi sädemeid, nimelt õpilased kirjutasid eesti keele tunnis mulle kirju. Kui iga õpilane oli korrektse kirja valmis kirjutanud, siis pandi see kenasti ümbrikusse, kirjutati saatja ja saaja aadress peale ja tigupost toimetas selle õpetajani. Kõigi õpilaste kirjad olid tõelised pärlid. Õpetaja vastas kõigile ja jäi taas kirju ootama. Nii me oma rõõme ja muresid jagasime kolmel korral kirju vahetades.
