Kevadised väljakaevamised

Juba sügisel septembrikuus alustasime pakendite lagunemise projektiga, kui matsime kooliõuele maha erinevast materjalist prügi: klaas, plastmass, kile, foolium, papp, paber.

Tegime toona ennustused, et mis kevadel neid välja kaevates on juhtunud. Lisaks joonistasime kaardi, et oma aare ikka kevadel ka kenasti kätte leida. Enne kaeva hakkamist vaatasime sügiseste lehtede pealt täpse asukoha, vaidlesime natuke ja kaevetööd algasid, mis esialgu tulemusi üldse ei andnud. Jõudsin juba hakata kahtlema, kas üldse midagi üles leiamegi, aga nagu juba tuntud vanasõna ütleb, et kes otsib see leiab, nii juhtus meiegagi. Saime kõik asjad kätte ja tõdesime, et veidikene on oma kuju muutnud ainult papp, päris tükikesteks lagunenud paber ja teised pakendid nägid välja peaaegu täpselt samasugused, kui need maasse kaevasime.

Tõdesime koos, et pakenditest kõige parem ja keskkoonnasõbralikum oleks kasutada ainult pappi või paberit, mis lagunevad looduses kõige kiiremini.

 Suur tänu lastele ja vanematele, kes oma aiatööriistu teiste lastega jagasid, neist oli palju abi.

Kordame

Eesti keele lugemikul põhinev kuldvillak 

Koosmeele preemiareis Suurele Munamäele ja Taevaskotta

Läksime klassiga kell 8.00 25. mail ekskursioonile. Me sõitsime bussiga 1 tund. Lõpuks jõudsime Munamäele, sinna oli väga pikk maa. Käisime vaatetornis, ülesse oli 153 trepiastet. Me tegime selle kohta võistluse, see käis nii, et pakkusime suuri numbreid, õpetaja Meeli pani need numbrid kirja. Auhind oli jäätis. Jõudsime tippu, tipus oli nii ilus vaade. Võitis Indreku vend. Õpetaja Elin küsis veel, kas meie bussi on näha, aga ei olnud. Läksime alla, et võitjale anda võidujäätis. Lõpuks läksime alla, alla oli väga pikk maa nagu oli ülessegi. Teel oli väga palju tigusid. Mõndade tigude peale oli  astutud. Siis läksime Taevasskotta, seal nägime vaskussi, kotkast, jäälindu ja parte. Jäälind oli väga ilus. Jõime ka allikast, see parandab silmanägemist. Nägime veel liivakivipaljandeid, nende peale oli kriibitud palju nimesid. Lõpuks läksime kooli tagasi. See oli väga huvitav ja lahe õppetund.

Anne Sui

 Me käisime Suurel Munamäel, seal oli 153 trepiastet . Seal oli väga ilus vaade. Siis me läksime Taevaskotta. Seal me õppisime, et liivakivipaljanditest tuleb allika vett. Ja me nägime liivapaljandeid. Seal saime puu peale ronida. Lõpuks läksime teisele poole. Seal kõndisime ühe liivakivipaljandi peal. Alguses oli jube liivakivipaljandil olla. Ja niimoodi meie rongkäik lõppes.
Robi

 Me läksime 25. mail Suurele Munamäele. Oli  umbes 2 tundi sõita. Ja kui me jõudsime Suurele Munamäel pidime lugema trepiastmeid, neid oli153. Ja seal üleval oli nii ilus. Siis me läksime alla ja võitja oli Kaarel, kes sai tasuta jäätise. Ja siis läksime Taevaskotta. Seal me tegime pikniku ja saime juua õunajooki. Ja ma jagasin küpsiseid. Ja siis me läksime matkale.

Agnes

 Me  käisime klassiekskursioonil Suurel Munamäel javTaevaskojas. Alguses sõitsime Suurele Munamäele. Sõit kestis umbes 1 tund. Suurel Munamäel  meeldis  mulle see mäng, mida me mängisime kui jõudsime  mäkke. See mäng käis nii, et meie arvasime kui palju trepiastmeid viib Suure Munamäe torni. Ja pärast lugesime need trepiastmed üle.

Oliver-Gert

 Me käisime Suurel Munamäel ja Taevaskojas. Me läksime õue kell 8.00, siis hakkasime bussiga sõitma. Me sõitsime 2 tundi umbes. Siis jõudsime kohale Suurele Munamäele. Kõndisime trepist üle, astmeid oli 149. Jõudsime tippu, tipus nägime põhimõtteliselt tervet Eestimaad. Seal kivi otsas oli kompass. Siis tegime sellist mängu, et me nimetasime ühe arvu, mina nimetasin 91 arvu. Indreku vend pani õigemini täppi, ta pakkus 172. Ja tema sai jäätise valida. Ta valis väikese Tommi. Ja siis sõitsime bussiga ära.

Jessica

Me läksime bussiga alguses Suurele Munamäele. Me sõitsime umbes 2 tundi. Suurel Munamäel väsisin ülesse kõndimises ära. Kui me jõudsime kohale, siis üks kohvikumüüja ütles, et ta annab ühele lapsele tasuta jäätist. Ma lugesin, et trepiastmeid oli 153. Edasi me sõitsime Taevaskotta. Seal oli minu lemmikasi  maakonnakivi. Ma koos Indrekuga lollitasin.  

Kevo

Me  läksime klassiga Suurele Munamäele. Meil läks umbes 2 tundi. Me lugesime Suurel Munamäl trepiastmeid ja neid oli 153. Ja siis läksime Taevaskotta. Me  sõitsime sinna 1 tund. Ja ma sain uus asju teada.  Me nägime konnakotkast, jäälindu ja vaskussi. Me grillisime  vorsti. Mängisime Robi, Kevo  ja Indrekuga.

Vallo

Neljapäeval 8.00 sõitsime kooli juurest ära. Bussis oli ka Indreku vend ja ema. Kui jõudsime kohale Suurele Munamäele, siis oli seal ka mingi muu klass. Kõndisime ja siis nägime tiiki, me nägime veel pikka treppi. Me läksime sinna üles. Ma nägin seal metsa ja muud põnevat. Me olime natuke väsinud. Natuke aega hiljem olime üleval. Me lugesime Munamäe korruseid, neid oli kokku 9. Pakkusime veel mitu trepiastet on seal, mina pakkusin, et astmeid on 1560. Üks kohvikupidaja pakkus, et võitja saab jäätist. Kontrollisime oma vastused üle, trepiastmeid oli tegelikult 153. Indreku vend oli võitja. Ta pakkus, et trepiastmeid on 173. Me läksime õue, järsku hakkas vihma sadama. Tagasi bussi juurde minnes nägime parte.

 Meribel

 Me käisime Suurel Munamäel ja Taevaskojas. Me läksime kell 8.00 koolimajast välja ja hakkasime sõitma. Me sõitsime umbes 2 tundi. Ma sain ka teada Suurel Munamäel, et trepiastmeid on 153, aga me ei lugenud õueastmeid, muidu oli ainult ülesse 149 astet. Me tegime võistluse, kes pani kõige rohkem trepiastmetega täppi ja see oli Indreku väike vend. Ta sai 172 tänu Indrekule, sest Indrek ütles talle ette. Me käisime siis peale Suurt Munamäge Taevaskojas ja me tegime seal grilli ja läksime matkama ning me nägime jäälindu ja kotkast. Me nägime veel liivapaljandit ja üks oli kõrgem kui teine. Siis kui me hakkasime tagasi liikuma, me nägime vaskussi, see oli nii jube ja Agnes natuke astus varvastega peale.See päev oli tore.
Taali

 Me käisime klassiga Suurel Munamäel ja Taevaskojas. Sinna me sõitsime vallabussiga. Munamäele läksime me esimesena. Seal ronisime torni tippu, kuhu viis 153 astet. Enne torni minemist tegime hääletuse mitu astet on tornis. See, kes pani täppi sai kohvikust tasuta jäätise. Siis läksime Taevaskotta, seal me sõime ja jõime. Siis tuli meie giid ja me läksime matkama. Mul oli õde Mirjam kaasas. Me nägime kolme liivapaljandit. Veel nägime kotkast ja jäälindu. Siis me jõudsime ühe liivapaljandi peale. Sealt edasi minnes jõudsime allika juurde. Seal rääkis giid, et see on kõige puhtam vesi. Me kõndisime treppidest üles ja alla. Lõpuks hakkasime tagasi minema. Kui me jalutasime tagasi, siis me nägime teepeal vaskussi. Ma ehmatasin. Õnneks olime lõpu lähedal.

See oli nii- nii tore!

Marta-Miia

Preemiareisi hakkasime planeerima juba üsna varakult, juba märtsi lõpus sai kirja pandud kuupäev ning siis algas sihtpunkti valimine. Mitmete asjaolude kokkulangemisel saigi meie reisisihiks Eestimaa kõige kõrgem tipp ehk Suur Munamägi.

Peale pikka bussisõitu ootas meid ees kevadine Munamägi. Teekond Munamäest üles oli mitmete jaoks väsitav ja võttis hingeldama, kuid ülesse me jõudsime. Munamägi avati kell 10, selleks, et aeg kiiremini läheks tegime äraarvamise mängu, et kui mitmest trepist meil tuleb veel üles ronida, et päris tippu jõuda. Meie omavahelist jutuajamist kuulis pealt kohvikut avav töötaja, kes pakkus magusat auhinda sellele lapsele, kes kõige lähemale pakub.

Jõudes torni tippu imetlesime vaadet ning loodust.

Edasi viis bussisõit meid Taevaskotta, kus saime teha väikese grillpikniku, mis andis matkaks mõnusa kosutuse. Giid rääkis meile Taevaskojas asuvast hüdroelektrijaamast ning selgitas selle põhimõtet. Näitas võrdlemisi haruldast habesamblikku, paharette kooreüraskeid, kes metsas kurja teevad ning kelle vastu inimesed ka looduskaitse piirkonnas võidelda ei saa. Lisaks juhtis giid meie tähelepanu kõvasti ja eriliselt häälitsevale linnule, kes meist mitmel korral oma siniseid tiibu lehvitades mööda lendas, see oli jäälind, keda looduses võib kohata ainult teatud kohtades.

Uudistasime eemalt Neitsikoobast ja Suurt ning Väikest Taevaskoda.

Kastsime oma nägusid Emalättes, mis paar aastat tagasi sisse vajus, kuid veel on tugev jõud ja praeguseks on olukord peaaegu taastunud ehk üleliigne liiv on kantud Ahja jõkke.

Matka lõpus kohtasime veel vaskussiga, kes meid esialgu küll ehmatas, kuid hiljem olime rõõmsad selle ootamatu kohtumise üle.

Õppekäik Kassinurmele ja Põltsamaale

Kevadine õppekäik viis meid Jõgevamaale. Ilm oli päikseline, võililled õitsesid, linnud laulsid ning konnad pidasid plaani ja liblikad näitasid oma uhkeid tiibu.

Külastasime Kassinurme muinasala, mis on rajatud umbes 7 tuhat aastat tagasi. 

 Hiiekoht on üks vanemaid pühakohti Eestimaal. 

 Lisaks on taastatud tükike muinaslinnusest, kus lapsed kehastusid samuti muinasaja rüütliteks ja sõjameesteks. 

 Teine peatus oli Põltsamaal, kus külastasime sealset lossihoovis asuvat Põltsamaa Felixi tehase muuseumi.

 Saime ülevaate toidutootmise ajaloost ning sealse tehase algusest, kui toodeti ka kohvi ja kartulitärklist.

 Emade ja isade jaoks on kindlasti nostalgiliseks meenutuseks Põltsamaal toodetud tuubimarmelaadid ja "Kosmos", mis algselt olid küll mõeldud morsi kontsentraadiks, aga lapsed pigistasid seda niisama endale suhu.

 Nõukogude ajal oli tehas rohkem keskendunud kosmonautidele tuubitoidu tootmisele, seda kõike tehti toona suure saladuskatte all. Riiulist võis näha tuubis olevat boršši, kastet, pasteeti, magusaid moose ja muud.

 Tehas ise nägi välja suur ja uhke. Enne tehasesse sisenemist läbisime põhjaliku instruktaaži turvalisusest, tulekahjust, riietusest ja kõigest muust.

 Saime endale selga, jalga, kätte ja pähe korrektse riietuse toidutöötlemise asutusse sisenemiseks.

Selles osas valmib mahl.

 Tehase osa, kus pakitakse ja pakendatakse kõik mahlatooted.

 Selle aparaadiga käib pisikestele pakikestele joogikõrte tootmine ja pakendamine.

 Kogu rõõmus seltskond tehases.

 Kurgi ja supi osakond, mis hetkel küll puhkusel, kuid juba juuni keskkpaigast võetakse tööle palju hooajatöölisi, kes käsitsi kurke purki panevad.

 Siia riiulitele on koondatud kõik tooted, mis Põltsamaa sildi all välja tulevad.

Kuna Põltsamaa Felix kuulub suurde toidukontserni, millel on üle maailma palju toiduasutusi, siis ketšup tehakse valmis Rootsis ning kastmed Lätis. Põltsamaal on keskendutud rohkem jookidele ja konserveeritud toodetele (nagu purgisupid, marineeritud kurgi, kõrvitsad jne).
Õppekäik oli põnev ning andis palju uusi teadmisi. Täname koolijuhti, kes vahva ekskursiooni organiseeris ja korraldas.

E-külalistund

Tagasi Kooli raames avanes kõigil õpilastel üle Eesti osaleda e-külalistunnis virtuaalsel teel, kus noorematele õpilastele rääkis Vello Vaher sellest, kuidas arendada ennast ja oma annet ning saada veel paremaks.
Külalistund kanti üle läbi Youtube keskkonna ning selle jooksul said lapsed esinejale ka küsimusi esitada. Esitatud küsimustele oli kommentaatoril aega vastata ülekande lõpus mõned minutid.
Algselt oli meie klassis lapsi, kellele ei öelnud nimi Vello Vaher midagi, seega tutvusime enne tunni algust Vello Vaheri tegemistega Youtube vahendusel. Vaatasime "Ameerika talendi" saadet, kus mees žüriile tutvustas oma etteastet.
Kes pole näinud, soovitame uurida, nalja saab:


Laste tagasiside e-külalistunnile oli väga positiivne, öeldi, et Vello jutt oli inspireeriv, seega seadsime tunni lõpus endale lühieesmärgid suveks ja püüdleme nende täitmise poole.

Konguta vald 26

16. mail tähistasime traditsiooniliselt Konguta valla sünnipäeva, selleks marssisime ühises rongkäigus ümber valla ja lehvitasime lipukesi. 

Vallavanema ja volikogu esimehe peetud kõned olid natuke nukra alatooniga, sest tõenäoliselt jääb see sünnipäev omasuguste seas viimaseks.

Sellest hoolimata laulsime koduga seotud laule ja olime uhked oma kodupaiga üle.

Lisaks tordi söömisele tegime ka ühispildi meie valla sümboli teokese juures.

Õpilased kirjutavad teatrist

Me käisime klassiga Ugala teatris Viljandis. Lugu algas niimoodi, et Krõõt ja Andres kolisid Vargamäele. Vargamäe oli tegelikult soo. Siis tuli Andrese naabrimees koos Anu ja Madisega ning nad tantsisid. Aga Anu ütles, et löö või maha ei jaksa. Naabrimehe nimi oli Pearu. Mari ja Juss olid sulased. Mari kiusas Jussi. Juss ütles, et ma armastan sind Mari ütles selle peale, et vabandust, ma ei teadnud, miks sa seda mulle varem ei ütelnud. Krõõt sünnitas tütre, aga Andres pidas teda poisiks kuni Krõõt ütles, et see on tüdruk. Andres läks solvunult tööle tagasi. Varsti sünnitas Krõõt poisi. Andres küsis, kas jälle tüdruk. Krõõt vastas, et ei, see on poiss. Andres hakkas rõõmustama. Me vaatasime 2. saalis see oli väike saal mina istusin 3. reas koht 6.         

See oli nii nii tore!

Marta-Miia Müürsepp

Me läksime koos klassiga Viljandisse,  et minna vaatama etendust Vai-vai vaene Vargamäe. Ugala teater oli nii suur, et me ei leidnud algul riietehoidu üles. Lõpuks tuli üks naine appi ja näitas, kus riietehoid on. Siis panime riided ära ja läksime kohvikusse, seal peaaegu kõik tahtsid jäätisekokteili. Seal pidi õpetaja mõndasid lapsi keelama, sest nad keerutasid toolidega. Siis läksimegi etendust vaatama, see oli päris lõbus. Mulle meeldis tegelastest Mari, sest ta oli mulle väga tuttav. Mulle ei meeldinud, et Juss ja Krõõt taevasse läksid. Aga üks koht oli väga naljakas see, et lehma ei saanud kuhugi panna. Etenduse lõpus olid kõik vanad ja neil olid väga pikad habemed, aga lõpuks oli Vargamäe soo kuiv.

Anne Sui

Me käisime Viljandis Ugala teatris. Kõige naljakamad olid Mari ja Andres. Sellepärast olid nad naljakad, et nad tegid palju nalju. Minu lemmiktegelased oli Juss, Mari, Krõõt, Andres ja Pearu. Sellepärast mulle nad meeldisid nad tantsisid ja tegid nalju. Vaheaeg oli ka. Ma sõin viineripirukad ja jõin jäätisekokteili. See oli lõbus päev.

Emma Liise

Me läksime koos klassiga Viljandisse, et minna vaatama etendust "Vai vai vaene Vargamäe" Ugala teatrisse. See oli naljakas, et me ei leidnud riiedehoidu üles. Me läksime kohvikusse. Põhimõtteliselt joodi jäätisekokteili. See etendus oli väga põnev. Mulle meeldis kõige rohkem Andres, sest et ta oli naljakas. Ja kõige kurvem oli, et Krõõt ja Juss läksid taevasse.

Agnes

Me käisime Ugala teatris, mis asub Viljandis. Me tegime nii, et me ostsime enne söögi ära ja siis kui vaheaeg tuli, siis me saime süüa ja me saime valida, kas eraldi laua või kellegagi koos. Mina valisin eraldi laua. Me läksime saali ja etendus algas. Kõige naljakam oli see koht, kus lehm sai aiast välja ja Andres ja Pearu ajasid teda taga, aga lehmalt tõmbasid Andres ja Pearu saba ja sarve otsast. Kõige kurvem oli see, kui Krõõt pidi minema taevasse. Ma ei saanud sellest aru- Krõõt sünnitas 2 last, aga Krõõt ütles, et hoolitse poja eest, aga mis siis tütrest sai. Ma arvan, et tütar kasvas ka suureks.

Taali

Me sõitsime Viljandisse Ugala teatrisse. Ja kui me kohale jõudsime käisime vetsus. Siis liikusime teatrisaali poole. Aga siis algas teater ja algas nii, et Andres ja Krõõt läksid elama sohu, mille nimi oli Vargamäe. Neid tuli tervitama nende naaber Pearu ja sõber Madis ning Anu. Pearule meeldis väga tantsida. Andres ütles Pearule, et ära karju, sest laps ärkab sinu karjumise peale üles. Varsti tuli vaheaeg ning saime süüa.

Mina võtsin jäätisekokteili ja viieneripirukad.

Ma läksin tagasi saali ja etendus käis edasi. Andres ja Mari olid juba vanad ja Vargamäe oli valmis. Andrese laps tuli ja ütles, et ta läheb ära, et ta tahab ka armastus otsida. Andres polnud nõus, aga Mari oli nõus, siis Andresel polnud valida. Andres ütles, et mis seal ikka naise asjad peab ju täitma.

Jessica

Sõit Viljandi Ugala teatrisse oli pikk. Siis kui olime kohal hakkasime süüa tellima vaheajaks. Seal olid tegelased Andres ja Krõõt. Nad tulid Vargamäele elama. Natukese aja pärast tuli vaheaeg. Toiduleti juures oli pikk rivi. Meie klass sõi, aga teised tellisid. Etenduse ilmus punane lehm, ta kuulus Marile. Andres kikkus saba lehmalt ära. Andres tegi liiga palju tööd. Ta ei pidanud isegi vahet. Mulle meeldis see etendus, kuna seal oli põnev ja minu ema teadis neid tegelasi, aga mina alguses ei teadnud. Ma sain ka seda teada, et inimesed peavad üksteistest hoolima.

Meribel

 Me käisime terve klassiga Ugala teatris. See asus Viljandi linnas. Mulle meeldis see väga, eriti Andres ja Pearu, sellepärast meeldis, sest nad tülitsesid koguaeg. Nad olid naljakad.

Mulle ei meeldinud, et seal ei näidatud kuidas Juss suri. Sõit oli pikk. Tegelased olid Andres, Pearu, Kõõt, Mari, Juss,  Madis, Anu. Need näitlejad on Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik. See teater õpetas mulle, et armastus on veel tähtsam kui töö.      

Oliver-Gert

Käisime klassiga Viljandi teatris Ugalas. Enne etendust olime kavalad ja tellisime vaheajaks süüa, et kui etendus lõppeb, siis ei pea järjekorras ootama. Teater oli lahe, seal rääkis, sellest, kuidas peab armastama, muidu kui armastust ei ole, läheb inimene taevasse. Tegelase rollis olid Andres, Krõõt, Pearu, Madis, Anu, Juss ja Mari.

Minu lemmiktegelane oli Pearu ta oli tore naljamees ja vembumees. Andres oli teinud suure vea, mille tõttu tema naine Krõõt taevasse läks. Nimelt tal ei olnud armastust Krõõda vastu, ta kartis teda kallistada ja musitada ning ta mõtles ainult tööle, et Vargamäe valmis saaks. Lõpuks sai Vargamäe valmis, aga siis oli Andres juba vana ja väsinud ja tal oli maani pikk habe.

Nende poeg Indrek oli juba suur mees ja ta küsis oma isalt  Andreselt, et kas ta võib maailma armastust otsima  minna, isa ei lubanud, aga Mari lubas ja Indrek läkski, aga Andres vaatas kurvalt järgi kuidas tema poeg läks, aga poeg nägi isa pilku ja tõttas tagasi ja kallistas oma isa. Etendus oli õpetlik ja ma sain palju targemaks.

Indrek

Me sõitsime vallabussiga Viljandisse. Teatri nimi on "Vai- vai  vaene Vargamäe". Mulle meeldis algus. Mulle meeldis Anu ütlus, et löö või maha ei jaksa enam. Pearu oli üks naljamees. Kõige naljakam oli siis, kui Andres kiskus lehma saba küljest.

Vallo

Me käisime Viljandi teatris.

Krõõt ja Andres kolisid Vargamäele. Siis tuli Pearu, kes oli naljamees, aga Andresele see ei meeldinud. Ja siis tuli terve külarahvas kokku ja tutvustas end. Aga minu lemmikkoht oli see, kui lehmal saba otsast tõmmati. Mulle ei meeldinud see, kui nad tantsisid. Aga teater oli väga põnev ja huvitav. Kurb osa oli, kui Krõõt läks taevasse. Aga kõige naljakam oli, kui Mari sünnitas ühe lapse ja kolme sekundi pärast teise lapse. Siis hakkasid teised naerma. See oli kõige põnevam etendus.

Robi

Me läksime Ugala teatrisse ja vaatasime "Vai- vai vaene Vargamäe". Sinna sõitsime vallabussiga umbes nelikümmend minutit. Ja olimegi teatris. Kui me saali jõudsime ootasime  umbes viis minutit. Ja siis tulid Krõõt ja Andres. Nad said tuttavaks Pearu, Anu, Madise, Jussi ja Mariga. Pearu hakkas piirikivi liigutama. Ja nad hakkasid kaklema. Natukese aja pärast tuli vahepaus. Lõpus abiellusid Andres ja Mari. Minu lemmik oli Pearu.

Kevo