Vai-vai vaene Vargamäe

Kui nüüd ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada algusest...

Kunagi tuli meil eesti keele tunnis jutuks teatrite teema ning öeldes sõna Ugala ei teadnud lapsed, millest ma räägin või kus see asub. Teati küll Tartus asuvat Vanemuise teatrit, kus oleme klassigagi mitu korda käinud. Öeldi lausa, et pole kunagi Viljandis Ugala teatris käinud, seega andsin toona lubaduse, et viin lapsed sinna teatrisse.

Veebruaris uurisin teatri kodulehte ja sain teada, et uuenenud teatrimaja avab uksed 18. märtsil. Nende mängukava uurides leidsin uue etenduse, mille esietendus 13. aprillil aset pidi leidma.

Piletilevist piletite saadavust uurides selgus, et neid on veel 15. maiks.

Seega broneerisin piletid klassile kolmandasse ritta.

Etenduse kirjelduses oli öeldud, et see on Tammsaare "Tõde ja õiguse" teemaline tükk lastele.

Olles ise lugenud seda raamatut, tundus väljakutse huvitav.

Lavastaja Urmas Lennuk on loonud suurepärase tõlgenduse eestlaste varanduse kõige tuntuma kirjaniku teosest.

Etendusest saime teada, et Andres armastas liiga palju tööd teha, ta plaanis kõik Vargamäe kraavid ära kuivendada, Mari arvas alguses, et temal jääb rätikutest puudu, et abiks olla.

Andrese naaber Pearu armastas liiga palju lobiseda ja jageleda. Küll pidi ta mitu korda Andrese karjaaeda lõhkuma, et oleks põhjust kakelda. Koos ulgusid mehed taeva poole, kui Krõõt taevasse läks ning kui see ei aidanud läksid Mari käest uurima, et kuidas oma südamevalule leevendust saaks, kes ütles, et tema leevendab laste valu peale puhumisega, eks siis mehed puhusidki teineteise peale, aga ka siis ei hakanud kergem...

Krõõt ja Mari heitsid Andresele ette, et Vargamäel on vähe armastus, mille peale mees kostis, et tema näeb armastust metsas kraavi kaevates, põldudel tööd rügades. Ta ütles koguni, et tee tööd, siis tuleb ka armastus.
Mari narris Jussi ja naeris tema "muskuleid", kui poiss enam seda kannatada ei suutnud, siis tunnistas lõpuks suures meelehärmis, et läheb ära sinna, kus keegi mitte kunagi teda enam ei näe, sest armastab Mari. Mille peale Mari leebus ja tunnistas, et temalegi Jussikene meeldib. Kuid pidas ka väikse loengu sellest, et nendest asjadest tuleb rääkida, poiss peab tüdrukule ütlema, kui too talle meeldib ja vastupidi.

Urmas Lennuk ütleb etenduse kavalehel:

 "Meie elupäevadel pole mingit mõtet, kui puudub armastus. kallistage ja laske end kallistada. Siis ei lähe ilm hukka."

Ilusat emadepäeva!

Tublid töömesilased

Tööõpetuse tunnis meisterdatud vahvad mesilased meie klassi uksel.

Teeme ära!

Nagu Teeme ära talgute lehelt lugeda võib siis talgupäeva eesmärk üldiselt on edendada ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut, parandades seeläbi meie ühist elukeskkonda.

Ajalooliselt sai üle-eestiline Teeme Ära talgupäev alguse 2008. aasta suurest prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest. 

Konguta Koolis toimusid ka sellel aastal meie oma talgud, kus koristasime koolimaja ümbrust ja männikut.

Lapsed lõid lõid meelsasti kaasa ning tubli koristamise tulemusena said teed pühitud ja liiv sealt koristatud, põõsaalused lehtedest ja rämpsust puhastatud, muruplatsid oksadest ja muust sodist riisutud ning kivid murult kokku korjatud.

Meie oleme samuti 50 tuhande talgulise hulgas.

                                                                                             Foto: talgute lehe ekraanipilt

Eesti keeles õpitud reeglite kordamiseks

Kellega, millega, kelleta, milleta, kellesse, millesse
Võõrsõnad ühenda
Võõrsõnad sõnasegadik
K, p, t s-i kõrval
H- sõna alguses

Metsa istutamas

Juba vanast ajast on teada, et üks inimene peab oma elu jooksul kirjutama raamatu, ehitama maja ja istutama puu. Asja lähemalt uurima hakates ja googeldades sain siiski teada, et mitte inimene, vaid mees...

Tänane teekond viis meid Valgmaale Tahevale mitte ainult ühte puud istutama, vaid RMK abil saime istutada lausa tormimurrus hävinud metsa.

Koos 4. ja 6. klassi poistega istutasime paari tunni jooksul 2600 pisikest männipuud, mis on rohkem, kui ühe inimese päevatöö.

Meelolu metsas oli agar, lapsed tahtsid käiseid üles käärida ja tööle asuda.

 Saabudes jagasime end paaridesse, üks paarilistest sai nõu pisikeste männitaimedega, mis olid kasvatud Kilingi-Nõmme metsaistanduses ja spetsiaalselt "liimitud" st töödeldud, et männikahjurid pisikesi taimi esimestel aastatel kohe kimbutama ei hakkaks.

 Teine paariline võttis enda kätte istutustoru, mille abil tuli maa sisse auk teha, männitaim torusse panna, toru üles tõsta ja jalaga ümber taime veel kinni sõtkuda, et taimeke ikka kindlasti kasvama läheks.

Meie pingutusi saatis lõbus lõõtsamäng.

Nõiad koolis

Klassihommiku korraldamine algas meil sellel korral klassijuhataja tunnist.

Tulevased tööandjad ootavad, et koolist sirguksid ettevõtlikud noored, kes oskavad muu hulgas planeerida, organiseerida ja teha meeskonnatööd.

Õpilased jaotusid gruppidesse ja said ülesandeks esimesel tunnil viia läbi ajurünnak, et välja pakkuda klassihommiku teema, kuupäev, kellaaeg, mis kõigile sobiks.

Tunni lõpuks tegime kokkuvõtted ja viisime läbi demokraatliku hääletamise, et leida paljude ideede hulgast see üks ja ainus.

Järgmises tunnis oli ülesandeks leida nutikaid viise sobiliku riietuse leidmiseks, kui kostüümi pole kodus võtta, klassikaunistuse ideed ning mõtteid teemakohase laua katmiseks.

Taaskord said grupid oma ideid presenteerida, harjutades nii esinemisoskust.

Tööõpetuse tunnis valmistati õpetaja Eva abiga kaunistused, mis ka klassi seintele üles riputati.

Arvutitunnis õppisime ühiselt kooli direktorile avaldust kirjutama ning klassivanema avalduse printisime ka välja ja allkirjastasime. Selle käigus sai nii mõnigi õpilane hakata mõtlema sellele, milline võiks tema allkiri olla ja mida peaks siis kirjutama, kui sul veel päris oma allkirja välja mõeldud pole. Prinditud avaldusega pidi Indrek direktori jutule minema, et saada luba klassihommiku pidamiseks.

Eesti keele tunnis töötasime taas gruppides, et välja mõelda tegevused, mida klassihommikul teha. Lapsed teavad palju toredaid mänge, kuid eesmärk oli need mängud siduda meie nõidade teemaga. Seega said vanad ja kõigile tuntud mängud uued ja nõiapärased nimed.

Arutelus kuulasime gruppide mängude nimesid ning selgitusi, kuidas neid mängida, jutustamisel ehk teistele mängude tutvustamisel, tuli tähelepanu pöörata sellele, et parasiitsõnu ja -väljendid nagu nt ja siis ei kostaks liiga palju.

Valisime ühiselt mängud ja tegime neist virtuaalse loosiketta, mis aitas meil mängude järjekorra määrata.

Koos vanematega valmistati ka temaatilised toidud.

Süüa sai näiteks mitut sorti miniluudasid, silmamune, nõia näppe, ussi, ämblikuid, nõiamune, nõia küüsi jm.

Kõigil nõidadel oli olemas ka oma isiklik lennuvahend ehk luud, üks uhkem, kui teine.

Seni kaua, kui nõiad õppisid, seisid luuad ukse taga.

Klassihommikul mõtles iga nõid endale uue nime ja vanuse ning kujundas sildi, mille enda külge kinnitas.

Tutvustusringis selgus, et meie kõige vanem nõid oli lausa 9000000 aastat vana (õppisime seda arvugi õigesti kirjutama).

Loomulikult ei saanud me läbi ilma "Nõia elu" lauluta ja esimesena võetud tantsutuurid tegid tuju heaks.

Muusikaga luua edasi andmise tekitas väga palju elevust. Iga kord kui muusika seiskus, võeti üks luud vähemaks. Võitjaks tuli see, kelle käes oli viimane luud.

Nõialimbost võtsid osa kõik nõiad, kes vähegi paindusid.

Vanaisa vanadest pükstest, mida õpetajagi lapsepõlves mänginud on, sai meie klassihommikul hoopis nõia vana seelik. Paljude laste jaoks oli see päris uus mäng.

No ja loomulikult ei puudu üheltki meie klassihommikult pikanina mäng, mis sellel päeval kandis hoopis nime konksnina.

Tahan tänada kõiki lapsi, vanemaid, õpetaja Evat, kes aitasid kaasa meie klassihommiku õnnestumisele küpsetades, luudasid ja kostüüme meisterdades ning klassi kaunistades.