kolmapäev, 21. veebruar 2018

TRIMESTER LÕPEB KAUNI PIDUPÄEVAGA

ARMAS EESTI - PALJU ÕNNE! 


Pidulikult läheme vastu vaheajale. Armas kolmandik! Võta kätte ja mängi perega üks Eesti-teemaline kahoot. Kirjuta seinale, kes teie peres kõige parem vastaja oli. (Kui nutitelefone peres palju pole, võite teha ka meeskonnad, nii et ühe telefoni juures vastavad mitu inimest.)

Arvutis mine sellele lingile. Telefoni kirjuta kahoot.it Siis sisesta arvuti antud pin telefoni ja mäng võib alata. 




VAATAME TAGASI VEEBRUARI TEGEMISTELE


Käisime Elistveres õppeprogrammil "Jalajälge jätmata"


Kevo - Me käisime Elistveres. Minu lemmikud olid põhjapõdrad. Ma sain teada, et põhjapõtradel tulevad talvel ripsmed ära. Külmaga läheksid need muidu kokku. 

Taali - Kui me ruumi sisenesime, rääkisime, mida tohib võtta matkale kaasa. Kastis olid asjad, mis tuli jagada kahte ossa: millised võtta ühepäevasele matkale kaasa ja milliseid mitte.
Indrek - Ma sain teada, mida matkale kaasa võtta. Näiteks joogivesi, taskunuga, pähklid ja kauss, kust saad suppi süüa. 



Anne Sui - Mulle jäi meelde kõige rohkem karu Karoliine. Ta tõusis kahele käpale. 
Marta-Miia - Ma sain teada, et kui Karoliina väike oli, pandi talle seltsiliseks hundikoer. 

Meribel - Alguses pidime reeglid üle rääkima, aga kõige põnevam oli siis, kui me pakkisime matkakotti. 

Jessica - Me nägime rebast, kellele mina väga meeldisin.

Agnes - Sain teada, et Elistveres on 14 liiki loomi. 

Oliver - Mulle meeldisid väga metsnugised ja rebased. Veel meeldisid mulle majas olevad pealuud. 

Robi - Mulle meeldisid väga tšintšiljad.

Vallo - Ma nägin piisonit. Kui keegi karjus, hakkasid nad kohe jooksma. 

Õpetaja - Minule meeldis kõige rohkem värskes lumes matkamine ja torni ronimine. Värske lumega kaetud maailm oli nagu muinasjutus. 

Vastlapäev oli üle mitme aasta taas lumine ja talverõõmudele valla



Vastlahommikul rääkisime kommetest, punusime võidu patsi ja laulsime "Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad" nii kõvasti, et õpetajate toas arvati, et lauluklass on kolinud kolmandasse. 


Kelgumäel vaatsime, kes suudab teha pikima liu. Võitjaks jäi seekord teine klass. 


Ka uisurajal võeti mõõtu, kes teistest käbedam. Kord oli Marta-Miia kiirem, siis jälle Vallo. 


Üks lõbus lumine seltskond tahtis hakata kelgurajalt ja uisuväljalt lahkuma, kui avastati, et Oliver on kadunud.

Ei olnudki kaudunud. Sellal kui meie juba puhata tahtsime, tegi Oliver vist oma kümnendat suusatiiru. Arvatavasti kasvavad Oliveri linad sellel aastal kõige pikemaks. 

KOHE PEALE VASTLAID RÕÕMUSTAS MEID SÕBRAPÄEV


VAHVAT SUUSAVAHEAEGA MEILE KÕIGILE!

LEIDKE KINDLASTI AEGA KA TALISPORDIKS!