esmaspäev, 29. mai 2017

Söepliiatsiga joonistamine

 Õppeaasta kõige viimases kunstiõpetuse tunnis said lapsed end võilillede vahele murule siruli visata, et söepliiatsiga kooliõuel kasvavat väikest kasekest joonistada.





reede, 26. mai 2017

Kevadised väljakaevamised

Juba sügisel septembrikuus alustasime pakendite lagunemise projektiga, kui matsime kooliõuele maha erinevast materjalist prügi: klaas, plastmass, kile, foolium, papp, paber.
Tegime toona ennustused, et mis kevadel neid välja kaevates on juhtunud. Lisaks joonistasime kaardi, et oma aare ikka kevadel ka kenasti kätte leida. Enne kaeva hakkamist vaatasime sügiseste lehtede pealt täpse asukoha, vaidlesime natuke ja kaevetööd algasid, mis esialgu tulemusi üldse ei andnud. Jõudsin juba hakata kahtlema, kas üldse midagi üles leiamegi, aga nagu juba tuntud vanasõna ütleb, et kes otsib see leiab, nii juhtus meiegagi. Saime kõik asjad kätte ja tõdesime, et veidikene on oma kuju muutnud ainult papp, päris tükikesteks lagunenud paber ja teised pakendid nägid välja peaaegu täpselt samasugused, kui need maasse kaevasime.
Tõdesime koos, et pakenditest kõige parem ja keskkoonnasõbralikum oleks kasutada ainult pappi või paberit, mis lagunevad looduses kõige kiiremini.

 Suur tänu lastele ja vanematele, kes oma aiatööriistu teiste lastega jagasid, neist oli palju abi.


kolmapäev, 24. mai 2017

Koosmeele preemiareis Suurele Munamäele ja Taevaskotta


Läksime klassiga kell 8.00 25. mail ekskursioonile. Me sõitsime bussiga 1 tund. Lõpuks jõudsime Munamäele, sinna oli väga pikk maa. Käisime vaatetornis, ülesse oli 153 trepiastet. Me tegime selle kohta võistluse, see käis nii, et pakkusime suuri numbreid, õpetaja Meeli pani need numbrid kirja. Auhind oli jäätis. Jõudsime tippu, tipus oli nii ilus vaade. Võitis Indreku vend. Õpetaja Elin küsis veel, kas meie bussi on näha, aga ei olnud. Läksime alla, et võitjale anda võidujäätis. Lõpuks läksime alla, alla oli väga pikk maa nagu oli ülessegi. Teel oli väga palju tigusid. Mõndade tigude peale oli  astutud. Siis läksime Taevasskotta, seal nägime vaskussi, kotkast, jäälindu ja parte. Jäälind oli väga ilus. Jõime ka allikast, see parandab silmanägemist. Nägime veel liivakivipaljandeid, nende peale oli kriibitud palju nimesid. Lõpuks läksime kooli tagasi. See oli väga huvitav ja lahe õppetund.
Anne Sui

 Me käisime Suurel Munamäel, seal oli 153 trepiastet . Seal oli väga ilus vaade. Siis me läksime Taevaskotta. Seal me õppisime, et liivakivipaljanditest tuleb allika vett. Ja me nägime liivapaljandeid. Seal saime puu peale ronida. Lõpuks läksime teisele poole. Seal kõndisime ühe liivakivipaljandi peal. Alguses oli jube liivakivipaljandil olla. Ja niimoodi meie rongkäik lõppes.
Robi
 Me läksime 25. mail Suurele Munamäele. Oli  umbes 2 tundi sõita. Ja kui me jõudsime Suurele Munamäel pidime lugema trepiastmeid, neid oli153. Ja seal üleval oli nii ilus. Siis me läksime alla ja võitja oli Kaarel, kes sai tasuta jäätise. Ja siis läksime Taevaskotta. Seal me tegime pikniku ja saime juua õunajooki. Ja ma jagasin küpsiseid. Ja siis me läksime matkale.
Agnes
 Me  käisime klassiekskursioonil Suurel Munamäel javTaevaskojas. Alguses sõitsime Suurele Munamäele. Sõit kestis umbes 1 tund. Suurel Munamäel  meeldis  mulle see mäng, mida me mängisime kui jõudsime  mäkke. See mäng käis nii, et meie arvasime kui palju trepiastmeid viib Suure Munamäe torni. Ja pärast lugesime need trepiastmed üle.
Oliver-Gert
 Me käisime Suurel Munamäel ja Taevaskojas. Me läksime õue kell 8.00, siis hakkasime bussiga sõitma. Me sõitsime 2 tundi umbes. Siis jõudsime kohale Suurele Munamäele. Kõndisime trepist üle, astmeid oli 149. Jõudsime tippu, tipus nägime põhimõtteliselt tervet Eestimaad. Seal kivi otsas oli kompass. Siis tegime sellist mängu, et me nimetasime ühe arvu, mina nimetasin 91 arvu. Indreku vend pani õigemini täppi, ta pakkus 172. Ja tema sai jäätise valida. Ta valis väikese Tommi. Ja siis sõitsime bussiga ära.
Jessica
Me läksime bussiga alguses Suurele Munamäele. Me sõitsime umbes 2 tundi. Suurel Munamäel väsisin ülesse kõndimises ära. Kui me jõudsime kohale, siis üks kohvikumüüja ütles, et ta annab ühele lapsele tasuta jäätist. Ma lugesin, et trepiastmeid oli 153. Edasi me sõitsime Taevaskotta. Seal oli minu lemmikasi  maakonnakivi. Ma koos Indrekuga lollitasin.  
Kevo
Me  läksime klassiga Suurele Munamäele. Meil läks umbes 2 tundi. Me lugesime Suurel Munamäl trepiastmeid ja neid oli 153. Ja siis läksime Taevaskotta. Me  sõitsime sinna 1 tund. Ja ma sain uus asju teada.  Me nägime konnakotkast, jäälindu ja vaskussi. Me grillisime  vorsti. Mängisime Robi, Kevo  ja Indrekuga.
Vallo
Neljapäeval 8.00 sõitsime kooli juurest ära. Bussis oli ka Indreku vend ja ema. Kui jõudsime kohale Suurele Munamäele, siis oli seal ka mingi muu klass. Kõndisime ja siis nägime tiiki, me nägime veel pikka treppi. Me läksime sinna üles. Ma nägin seal metsa ja muud põnevat. Me olime natuke väsinud. Natuke aega hiljem olime üleval. Me lugesime Munamäe korruseid, neid oli kokku 9. Pakkusime veel mitu trepiastet on seal, mina pakkusin, et astmeid on 1560. Üks kohvikupidaja pakkus, et võitja saab jäätist. Kontrollisime oma vastused üle, trepiastmeid oli tegelikult 153. Indreku vend oli võitja. Ta pakkus, et trepiastmeid on 173. Me läksime õue, järsku hakkas vihma sadama. Tagasi bussi juurde minnes nägime parte.
 Meribel
 Me käisime Suurel Munamäel ja Taevaskojas. Me läksime kell 8.00 koolimajast välja ja hakkasime sõitma. Me sõitsime umbes 2 tundi. Ma sain ka teada Suurel Munamäel, et trepiastmeid on 153, aga me ei lugenud õueastmeid, muidu oli ainult ülesse 149 astet. Me tegime võistluse, kes pani kõige rohkem trepiastmetega täppi ja see oli Indreku väike vend. Ta sai 172 tänu Indrekule, sest Indrek ütles talle ette. Me käisime siis peale Suurt Munamäge Taevaskojas ja me tegime seal grilli ja läksime matkama ning me nägime jäälindu ja kotkast. Me nägime veel liivapaljandit ja üks oli kõrgem kui teine. Siis kui me hakkasime tagasi liikuma, me nägime vaskussi, see oli nii jube ja Agnes natuke astus varvastega peale.See päev oli tore.
Taali
 Me käisime klassiga Suurel Munamäel ja Taevaskojas. Sinna me sõitsime vallabussiga. Munamäele läksime me esimesena. Seal ronisime torni tippu, kuhu viis 153 astet. Enne torni minemist tegime hääletuse mitu astet on tornis. See, kes pani täppi sai kohvikust tasuta jäätise. Siis läksime Taevaskotta, seal me sõime ja jõime. Siis tuli meie giid ja me läksime matkama. Mul oli õde Mirjam kaasas. Me nägime kolme liivapaljandit. Veel nägime kotkast ja jäälindu. Siis me jõudsime ühe liivapaljandi peale. Sealt edasi minnes jõudsime allika juurde. Seal rääkis giid, et see on kõige puhtam vesi. Me kõndisime treppidest üles ja alla. Lõpuks hakkasime tagasi minema. Kui me jalutasime tagasi, siis me nägime teepeal vaskussi. Ma ehmatasin. Õnneks olime lõpu lähedal.

See oli nii- nii tore!
Marta-Miia











Preemiareisi hakkasime planeerima juba üsna varakult, juba märtsi lõpus sai kirja pandud kuupäev ning siis algas sihtpunkti valimine. Mitmete asjaolude kokkulangemisel saigi meie reisisihiks Eestimaa kõige kõrgem tipp ehk Suur Munamägi.
Peale pikka bussisõitu ootas meid ees kevadine Munamägi. Teekond Munamäest üles oli mitmete jaoks väsitav ja võttis hingeldama, kuid ülesse me jõudsime. Munamägi avati kell 10, selleks, et aeg kiiremini läheks tegime äraarvamise mängu, et kui mitmest trepist meil tuleb veel üles ronida, et päris tippu jõuda. Meie omavahelist jutuajamist kuulis pealt kohvikut avav töötaja, kes pakkus magusat auhinda sellele lapsele, kes kõige lähemale pakub.
Jõudes torni tippu imetlesime vaadet ning loodust.
Edasi viis bussisõit meid Taevaskotta, kus saime teha väikese grillpikniku, mis andis matkaks mõnusa kosutuse. Giid rääkis meile Taevaskojas asuvast hüdroelektrijaamast ning selgitas selle põhimõtet. Näitas võrdlemisi haruldast habesamblikku, paharette kooreüraskeid, kes metsas kurja teevad ning kelle vastu inimesed ka looduskaitse piirkonnas võidelda ei saa. Lisaks juhtis giid meie tähelepanu kõvasti ja eriliselt häälitsevale linnule, kes meist mitmel korral oma siniseid tiibu lehvitades mööda lendas, see oli jäälind, keda looduses võib kohata ainult teatud kohtades.
Uudistasime eemalt Neitsikoobast ja Suurt ning Väikest Taevaskoda.
Kastsime oma nägusid Emalättes, mis paar aastat tagasi sisse vajus, kuid veel on tugev jõud ja praeguseks on olukord peaaegu taastunud ehk üleliigne liiv on kantud Ahja jõkke.
Matka lõpus kohtasime veel vaskussiga, kes meid esialgu küll ehmatas, kuid hiljem olime rõõmsad selle ootamatu kohtumise üle.

teisipäev, 23. mai 2017

Õppekäik Kassinurmele ja Põltsamaale

Kevadine õppekäik viis meid Jõgevamaale. Ilm oli päikseline, võililled õitsesid, linnud laulsid ning konnad pidasid plaani ja liblikad näitasid oma uhkeid tiibu.
Külastasime Kassinurme muinasala, mis on rajatud umbes 7 tuhat aastat tagasi. 
 Hiiekoht on üks vanemaid pühakohti Eestimaal. 




 Lisaks on taastatud tükike muinaslinnusest, kus lapsed kehastusid samuti muinasaja rüütliteks ja sõjameesteks. 

 Teine peatus oli Põltsamaal, kus külastasime sealset lossihoovis asuvat Põltsamaa Felixi tehase muuseumi.
 Saime ülevaate toidutootmise ajaloost ning sealse tehase algusest, kui toodeti ka kohvi ja kartulitärklist.
 Emade ja isade jaoks on kindlasti nostalgiliseks meenutuseks Põltsamaal toodetud tuubimarmelaadid ja "Kosmos", mis algselt olid küll mõeldud morsi kontsentraadiks, aga lapsed pigistasid seda niisama endale suhu.
 Nõukogude ajal oli tehas rohkem keskendunud kosmonautidele tuubitoidu tootmisele, seda kõike tehti toona suure saladuskatte all. Riiulist võis näha tuubis olevat boršši, kastet, pasteeti, magusaid moose ja muud.
 Tehas ise nägi välja suur ja uhke. Enne tehasesse sisenemist läbisime põhjaliku instruktaaži turvalisusest, tulekahjust, riietusest ja kõigest muust.
 Saime endale selga, jalga, kätte ja pähe korrektse riietuse toidutöötlemise asutusse sisenemiseks.
Selles osas valmib mahl.

 Tehase osa, kus pakitakse ja pakendatakse kõik mahlatooted.
 Selle aparaadiga käib pisikestele pakikestele joogikõrte tootmine ja pakendamine.
 Kogu rõõmus seltskond tehases.
 Kurgi ja supi osakond, mis hetkel küll puhkusel, kuid juba juuni keskkpaigast võetakse tööle palju hooajatöölisi, kes käsitsi kurke purki panevad.
 Siia riiulitele on koondatud kõik tooted, mis Põltsamaa sildi all välja tulevad.
Kuna Põltsamaa Felix kuulub suurde toidukontserni, millel on üle maailma palju toiduasutusi, siis ketšup tehakse valmis Rootsis ning kastmed Lätis. Põltsamaal on keskendutud rohkem jookidele ja konserveeritud toodetele (nagu purgisupid, marineeritud kurgi, kõrvitsad jne).
Õppekäik oli põnev ning andis palju uusi teadmisi. Täname koolijuhti, kes vahva ekskursiooni organiseeris ja korraldas.

reede, 19. mai 2017

E-külalistund

Tagasi Kooli raames avanes kõigil õpilastel üle Eesti osaleda e-külalistunnis virtuaalsel teel, kus noorematele õpilastele rääkis Vello Vaher sellest, kuidas arendada ennast ja oma annet ning saada veel paremaks.
Külalistund kanti üle läbi Youtube keskkonna ning selle jooksul said lapsed esinejale ka küsimusi esitada. Esitatud küsimustele oli kommentaatoril aega vastata ülekande lõpus mõned minutid.
Algselt oli meie klassis lapsi, kellele ei öelnud nimi Vello Vaher midagi, seega tutvusime enne tunni algust Vello Vaheri tegemistega Youtube vahendusel. Vaatasime "Ameerika talendi" saadet, kus mees žüriile tutvustas oma etteastet.
Kes pole näinud, soovitame uurida, nalja saab:


Laste tagasiside e-külalistunnile oli väga positiivne, öeldi, et Vello jutt oli inspireeriv, seega seadsime tunni lõpus endale lühieesmärgid suveks ja püüdleme nende täitmise poole.

teisipäev, 16. mai 2017

Konguta vald 26

16. mail tähistasime traditsiooniliselt Konguta valla sünnipäeva, selleks marssisime ühises rongkäigus ümber valla ja lehvitasime lipukesi. 
Vallavanema ja volikogu esimehe peetud kõned olid natuke nukra alatooniga, sest tõenäoliselt jääb see sünnipäev omasuguste seas viimaseks.
Sellest hoolimata laulsime koduga seotud laule ja olime uhked oma kodupaiga üle.

Lisaks tordi söömisele tegime ka ühispildi meie valla sümboli teokese juures.