esmaspäev, 15. mai 2017

Vai-vai vaene Vargamäe

Kui nüüd ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada algusest...
Kunagi tuli meil eesti keele tunnis jutuks teatrite teema ning öeldes sõna Ugala ei teadnud lapsed, millest ma räägin või kus see asub. Teati küll Tartus asuvat Vanemuise teatrit, kus oleme klassigagi mitu korda käinud. Öeldi lausa, et pole kunagi Viljandis Ugala teatris käinud, seega andsin toona lubaduse, et viin lapsed sinna teatrisse.
Veebruaris uurisin teatri kodulehte ja sain teada, et uuenenud teatrimaja avab uksed 18. märtsil. Nende mängukava uurides leidsin uue etenduse, mille esietendus 13. aprillil aset pidi leidma.
Piletilevist piletite saadavust uurides selgus, et neid on veel 15. maiks.
Seega broneerisin piletid klassile kolmandasse ritta.
Etenduse kirjelduses oli öeldud, et see on Tammsaare "Tõde ja õiguse" teemaline tükk lastele.
Olles ise lugenud seda raamatut, tundus väljakutse huvitav.
Lavastaja Urmas Lennuk on loonud suurepärase tõlgenduse eestlaste varanduse kõige tuntuma kirjaniku teosest.
Etendusest saime teada, et Andres armastas liiga palju tööd teha, ta plaanis kõik Vargamäe kraavid ära kuivendada, Mari arvas alguses, et temal jääb rätikutest puudu, et abiks olla.
Andrese naaber Pearu armastas liiga palju lobiseda ja jageleda. Küll pidi ta mitu korda Andrese karjaaeda lõhkuma, et oleks põhjust kakelda. Koos ulgusid mehed taeva poole, kui Krõõt taevasse läks ning kui see ei aidanud läksid Mari käest uurima, et kuidas oma südamevalule leevendust saaks, kes ütles, et tema leevendab laste valu peale puhumisega, eks siis mehed puhusidki teineteise peale, aga ka siis ei hakanud kergem...
Krõõt ja Mari heitsid Andresele ette, et Vargamäel on vähe armastus, mille peale mees kostis, et tema näeb armastust metsas kraavi kaevates, põldudel tööd rügades. Ta ütles koguni, et tee tööd, siis tuleb ka armastus.
Mari narris Jussi ja naeris tema "muskuleid", kui poiss enam seda kannatada ei suutnud, siis tunnistas lõpuks suures meelehärmis, et läheb ära sinna, kus keegi mitte kunagi teda enam ei näe, sest armastab Mari. Mille peale Mari leebus ja tunnistas, et temalegi Jussikene meeldib. Kuid pidas ka väikse loengu sellest, et nendest asjadest tuleb rääkida, poiss peab tüdrukule ütlema, kui too talle meeldib ja vastupidi.

Urmas Lennuk ütleb etenduse kavalehel:
 "Meie elupäevadel pole mingit mõtet, kui puudub armastus. kallistage ja laske end kallistada. Siis ei lähe ilm hukka."


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar